Päästame patsiendid vabalt liikuma

15. detsembri Äripäevas ilmunud arvamusloos teeb MedicineEstonia juhatuse liige, teenusmajanduse koja esindaja Raul Niin ettepaneku lasta ravirahal ka Eesti riigis koos patsiendiga kaasa liikuda.

Äripäeva hinnangul suurendab see edumeelne ettepanek lisaks patsiendi võimalusele kiiremini ravile pääseda ka haiglate konkurentsi patsientide nimel. Praeguse, haigekassa valitsuse alla oleva süsteemi juures otsused patsiendi eelistustest kuigivõrd ei sõltu.

Kõige olulisem sellise korralduse eelis ongi see – nagu möönab ka Raul Niin –, et haige saab võimaluse ja vajaduse korral kiiremini arsti juurde. Praegu on patsient suuresti sunnismaisena seotud kindla haiglaga ega saa teise haiglasse pöörduda. Ehkki tema eest on sotsiaalmaksu tasutud ning Eesti e-meditsiini võimaluste juures ei ole ka arvepidamine patsientide liikumise üle keerukas. Kiirem ravi ja tervenemine säästab aga aega ja vaeva patsiendi jaoks ning aitab säästa ka ravikindlustuse raha.

Praegu liigub valdav osa tervishoiurahast väljaspool turureegleid. Konkurentsivõitlus haiglate vahel ei käi mitte patsientide, vaid haigekassa lepinguraha pärast. Kui raha napib, siis riikliku moodustisena eelistab haigekassa selgelt nii-öelda riiklikke haiglaid, eeskätt suuri haiglaid, surudes väiksemaid ja erahaiglaid nende lepingumahtu kärpides sisuliselt turult välja.

Samas lubaks ravikindlustusraha patsiendiga kaasa liikumine ühtlasi kaasata suurema hulga raviasutusi teenuse osutamisse ja ravijärjekordade vähendamisse, kui haigekassa hüvitaks teenused oma hinnakirja järgi patsiendile, kes sinna pöördub.

Võib vastu vaielda, et patsiendil on ka praegu võimalik kiiremini ravile pääseda, kui ta ise maksab. Kurioossel kombel tihti isegi sama haigla ruumidesse ja sama arsti juurde, aga juba tema erafirmasse, tasulise teenusena. Omast taskust tuleb esialgu raviraha välja käia ka pakutud muudatuse korral. Aga patsient saab olla kindel, et ta saab selle raha tagasi, kui järjekord temani jõuab. Praegu on aga valida kas pika ootamise või täie rauaga ise maksmise vahel.

Siit edasi mõeldes võiks toimetuse hinnangul aruteluks lauale võtta ravikindlustussüsteemi muudatuse, mis eeldab patsiendilt veel suuremat võimalust oma ravi ja ravikindluste eest hoolt kanda.

Kaotame ravikindlustusmaksu. Lisaks raviraha patsiendiga kaasa liikumisele võiks kaotada ravikindlustusmaksu (praegu 13%) ja jätta alles ainult sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa.

Tervishoiu rahastamine võiks osaliselt toimuda riigieelarvest ja vajalik summa tulla kaudsetest maksudest, sealhulgas tervisega otseselt seotud alkoholi- ja tubakatoodete aktsiisist. Riik peaks tagama tervishoiu rahastamise erakorralistel juhtudel ning samuti neile, kes on riskirühmades või ülalpeetavad (lapsed, pensionärid, töötud). Haigekassa praegusel kujul võiks aga ära lõhkuda, luues soodsa keskkonna tõhusa erakindlustuse tekkele ehk praeguse kohustusliku ravikindlustuse asemel võiks tekkida vabatahtlik.

Praegune suurim probleem ongi see, et tervishoiusüsteemis on väga vähe konkurentsi, sest haigekassa otsustab ning valitsevad suurhaiglad ja suured ravimimüüjad. Vabatahtliku ravikindlustuse puhul saaksid turgu suunata patsiendid – kas siis otse või kindlustusseltsi kaudu haiglat valides.

Laiemalt võttes vähendaks see märgatavalt ka tööjõumakse, mis pärsivad uute töökohtade loomist.